Noor, kodus suurfirma jaoks tõlkijana töötav neiu läheb suurfirma kongressile Viini. Tuhanded üle maailma kokkusõitnud töötajad, vastuvõtud, galad, õhtusöögid jne. Hotellis peatudes märkab neiu, et suure palee kus toimub osa üritustest, klaaskuppelkatusel paistavad vanaegsetes kostüümides tantsijad ja kostab muusikat. Pärastpoole asja uurides selgub muidugi, et mingeid tantsijaid seal ei saagi olla, küll aga käiakse välja legend 100 või enama aasta tagusest õnnetusest, kus mingi peo ajal langes klaaskuppel sisse, tappes ja vigastades sadu inimesi. Ühtlasi kaasneb legendiga ettekuulutus, et kes neid tantsijaid näeb, seda või tema lähedaseid tabab surm. Siin oli jutus tegu kergelt tõlkimatu sõnamänguga, mida just selle "lähedaste" all mõistetakse, aga lõpp oli üsna ootuspärane.
No ei istu mulle horror. Jällegi oli kuni lõpuni tegu küllalt huvitava jutuga, aga lõpp ei meeldinud üldse.