Vägagi eriline lugu, selles mõttes, et tegevus toimub täistopitud plüüsloomakeste linnas. Linn asub kuskil kõrgemal tasandil, kuhu plüüsloomakesed lähevad peale surme, kui nad on veetnud oma elu liikumatus koomaseisundis, tasandil, mida tunneme meie. Kui välja jätta mõnevõrra jabur toimumispaik, siis lool mõningate eranditega, polnud väga vigagi. Need täistopitud loomakesed elavad seal nimelt elu, mis meenutab Pulp Fictioni ja 30ndate gängsterite Chicago ristsugutist. Eriti mingi maffia jooksupoisiks oleva kaheksajala toimetamisi oli küllalt huvitav jälgida.
Linna äärealadel ajavad teineteist lõputult taga kass ja koer, kes on samuti täistopitud, kuid teiste elukatega võrreldes mäesuurused. Päeva lõpus saab koer kassi kätte, sööb osaliselt ära ja vägistab laiba. Mingil ajal õhtul ligineb sama jabur ja kummaline jumal, kes äratab kõik jälle ellu ja tagaajamine läheb jälle lahti, ainult et koer põgenikuks ja kass tagaajajaks. Siit ka loo nimi. Kogu see osa jäi mulle üsna igavaks ja tundus ka parajalt mõttetuna.
Mänguasjade maffia tegemised, samuti karumõmmist pereisa ja jänkust pereema vägivaldne perekonnaelu olid piisavalt huvitavad, et hindeks kolm anda. Lugu ei olnud õnneks eriti pikk.