Kasutajainfo

Roger Zelazny

13.05.1937-14.06.1995

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Roger Zelazny ·

Blood of Amber

(romaan aastast 1986)

eesti keeles: «Amberi veri»
Tartu «Fantaasia» 2010 (Sündmuste horisont, nr 16)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
8
0
1
0
Keskmine hinne
3.9
Arvustused (10)

Nagu Kroonikates ikka, tegevus on põnev ja ootmatute pööretega. Raamatu lõpus on lahtiseid otsi veel rohkem kui alguses. "Blood" raamatu nimes ei märgi mitte vervalamist, vaid Amberi kuninglikku verd. Eelnevast on teada, et isegi piisk seda verd annab palju lisavõimeid. Ja siin tulebki esile rida uusi tegelasi, kellel see piisk on täitsa olemas - sega tegelaste ring üha laieneb. Maagia ja nõidumine on muutunud juba enesestmõisteavaks. Mind see veidi häirib, uued tegelased tunduvad oma võimete poolest üliinimestena isegi Amberi printside kõrval. Häirivad ka pikad tegevuste kirjeldused ja mõtisklused, kroonikate esimene pool on sellest veast vaba. Samas mõnele teisele lugejale võivad need hoopis meeldida.
Teksti loeti vene keeles

Vaua!!! Lõpp oli suurepärane. Põnev, segadusse ajav, salapärane ja jälle mõtleva panev. Kui sul ennemgi millestki ettekujutus oli siis nüüd on kõik peapeale pööratud. Enam pole aru saada kes on head ja kes on halvad.

Jälle väga humoorikas kahekõne nii, et sure naeru kätte ära. Merl meenutab üsna palju minevikus olnud jutuajamisi mis on väga huvitavad.Meeldib väga see maagia mis seal kasutatakse. Corwin pole ikka veel välja ilmunud. Kahju tahaks tast midagi kuulda. Keegi ei tea mida teha ta laburündiga. Amber on ikka veel ohus nagu arvata on. Kes on salapärane Merlini vaenlane pole ikka veel teada. Kes see on tahaks teada?

No mis teha siis kui edasi lugeda järgmisi osi!!!!

Teksti loeti vene keeles ja inglise keeles

Järjekordne hoogne Amberi-lugu, eelmise osaga nii integreeritud, et aegajalt tuli “Trumps of Doom’i” üle lugeda. Võlur Merlin sukeldub üha enam surmavasse mängu ning isegi selle tagamaad ja eesmärgid hakkavad selgemaks saama - sedamööda, kuidas lisandub ühe uusi tegelasi. Merlinit oma isa Corwiniga võrreldes tükib pähe, et poeg on rohkem humoorikam kuju ja vähem dramaatilisem. Corwin meenutas enam klassikalist võitlejat, temasse mahtus ka enam poeesiat. Merlin peab heast naljast lugu - täbaras olukorras iseäranis, nii et leidsin end taas kedagi Phil Marlowe’d meenutamas...

Muidu on selle romaani parimaks leiuks saladuslik isik, kes meile Vintana esineb. Meelde jäävad veel - üsna kiirel tempol kulgevate sündmuste taustal - Bill Rothi eneseleidmine Amberi mereväes ja paar üsna head koomilist seika. Pealkiri vist on ka oluline - mõned vihjed tehakse, et Merlinis voolavat Amberi verd on kellelegi väga tarvis.

Hinde suhtes näitaksime siis üles printsipiaalsust ja märgime, et romaani finaal kulges kuidagi üksluiselt ja liiga segaselt. Eks ta teisest küljest muidugi järje suhtes hoia huvi üleval ka... Et mil viisil Merlin nüüd Alice’i Imedemaale sattus ja milleks seda vaja oli.

Teksti loeti inglise keeles

Selles osas tuleb mängu päris palju uusi tegelasi, kellel soontes voolab Amberi verd. Paistab, et Oberon oli ikkagi päris võimekas tegelinski, tema enda Mustrivaimu sõnul peaks tal olema 47 järglast. Nüüd keskendutaksegi rohkem nende uute tegelaste toimetustele, vanad tuttavad tegelased on jäänud tahaplaanile. Tegu on siis hoogsa ja põneva Amberi osaga, kuigi mind isiklikult häirib natuke maagia kasutuselevõtt. Seepärast on muutunud need uuemad tegelased lausa üliinimesteks, ning sellega on ka natuke esimese poole kroonikate võlust kadunud.
Teksti loeti inglise keeles

Jätkuvad siis Amberi valitseva suguvõsa seiklused, mille keskses osas astub nüüd juba üles võlur Merlin. Sündmused igatahes kulgevad hoogsas tempos ning autor eriti muljetamise peale aega ei raiska. Samas pöörab ta üsna palju tähelepanu jällegi söögile ning igasuguste loitsude ja loitsimiste kirjeldamisele. Maagiaga üldse käib Zelazni minu maitse jaoks natuke liiga vabalt ringi, päästes peategelase mitmel korral võlukunstiga plindrisse sattumisest. Üldjuhul peetakse natuke halvaks tooniks, kui autor kasutab deus ex machinat, kuid Zelazny teeb seda maagia abil justkui pidevalt. Minule üldiselt meeldib rohkem, kui alguses paika pandud mängureeglid kehtivad lõpuni. Samas on tegu ju stiilipuhta fantasy`iga, mille juurs võlukunsti olemuse üle virisemine tundub suhteliselt mõttetu tegevusena. Lõpp-kokkuvõttes täiesti loetav kraam. Neli
Teksti loeti eesti keeles

Põnev ja äärmiselt hoogsa sündmustikuga raamat, meeldis rohkem kui kuues osa. Samas polnud ka nii mõjuv, et maksimumhinnet panna.
Teksti loeti eesti keeles

Alustuseks olgu öeldud, et olen seda teksti lugenud ka inglise keeles.

Siis olin noor ja kirglik ning Corwini-lood kuulusid mu lemmikraamatute hulka. Mu inglise keele oskus oli küllalt nadi, lugudesse sisseelamise võime aga üüratu.

Kui ma oleksin sattunud BAASi nt aastal 2000, siis oleksin sellele raamatule "viie" pannud ning hardalt kiitnud, kuidas nii äge, et Amberi-lood edasi lähevad ja Merlin on nii lahe ja Rinaldo on nii lahe ja üldse, kõik on taevalik.

Aga nüüd on aasta 2011.

Miks ei ole "Amberi veri" minu jaoks enam üldse hea raamat:

1) Alustuseks lükkab autor lugeja ette ligi 5 lehekülge eelmise raamatu süžeed tutvustavat kohutavalt igavat jutustavat teksti. See on vale tegu, sest

* see ei paranda kuidagi raamatu söödavust inimesele, kes ei ole Amberi-maailmaga varasemast tuttav. (Kiiresti ja kaasakiskuvuseta üles loetud sündmused ajavad pigem segadusse kui selgitavad. Meelde midagi ei jää, samas tapab info ka võimaluse lugu lugedes ise põnevaid seoseid välja mõelda - sõlmküsimuste kerkimisel tuleb ainult avada spikker raamatu alguses ja näe, saadki teada, kes on Merlinile olnud Meg Devlin.)

* Inimesele, kes on tuttav vähemalt maailmaga, kui mitte kõigi eelnevate romaanide ja lugudega, ei anna see sissejuhatus samuti midagi juurde. Vastupidi, tekitab tunde "Oot, ta ütles selle kõik ära nelja leheküljega? tea, miks ta üldse selle eelmise romaani siis kirjutas, kui asjad nii lihtsad olid?!"

Aga olgu. V-o toimetaja nõudis sissejuhatust nt. Pole aus autorit ainult seepärast maa sisse taguda.

Vaatame siis jupphaaval ülejäänud raamatut.

2) Liin Merlin ja Luke
Olgu. Hoolimata sellest, et nende kõik senised kokkupuuted eelmises romaanis andsid jõuliselt mõista, et nende vahel valitseb sõprus, mida tülikas salatsemine ja veritasu segab, aga ei purusta, võin ma Merlinile andeks anda mõtisklemise teemal "ei, selles pole midagi sentimentaalset", sest sageli inimese enda tunded ongi talle endale segasemad kui kõrvaltvaatajale. Aga see lõputu edasi-tagasi pendeldamine "ta on mu vaenlane. ei, ta tahab olla mu sõber. ei, ta teeb kõike oma kasu pärast. ei, talle ongi kasulik olla mu sõber!" läheb üsna kiiresti üsna tüütuks. Seda enam, et lugeja ammu juba mõtleb, et v-o ta tahaks olla su sõber ka ilma kasuta, aga Merlin muidugi selle mõtte peale ei tule.

Ärge saage valesti aru, Amberi üldine "vend koorib venna naha" ja "omakasu on peamine voorus" õhkkond mulle üldiselt meeldib väga. Mis mulle ei meeldi on see, et see õhkkond võeti mult ära ja anti asemele hell perekond, samas tunnistamata, et niimoodi tehti.
Teksti ülesehitus jätab väga vähe kaksipidimõtlemise ruumi Luke`i ja Merlini sõbralike tunnete osas, aga vähemalt Merlin ise ei tundu sellest küll eriti teadlik olevat.

3) Vinta Bayle

Minu meeletumast meeletum pettumus, et ta ei olnud päris Vinta, ulatub varbaotstest juusteni. _Millised_ võimalused draamat üles keerutada! Parem kui Moire "Amberi üheksas printsis"!
Aga selle asemel on ta see kes ta on, ja kuna ma olen hilisemaid raamatuid ka lugenud, siis leian, et - üdini pettumustäratav kuju.

Algas ta ju nii põnevalt (kõrtsis söömas käimise stseen koos oma jätkuga on üks mu lemmikuid raamatus), kulges nii intrigeerivalt - ja valmistas siis nii otsatult sügava pettumuse. KUIDAS ma oleks küll päris Vintat Luke`i kallal näha tahtnud! Ja Merlini reaktsiooni sellele!

4) Saladuslik lillesaatja:
Autor tõsiselt üritab mind panna huvi tundma, kes ja miks?
Asjata üritab sel juhul. Kõlab kangesti nagu "oh, võiks teha nii, et keegi saadab kogu aeg kaardi kaudu lilli! Lahe mõte! Lugejal on kindlasti tõsine wtf. Küll nad imestavad - mul endal aga on aega maa ilm välja mõelda, miks ta neid lilli saadab!"

5) Üldse on raamatus mitu kohta, mis näevad välja nagu "ega ma ise ka ei tea, mida ma nüüd öelda tahan või mida üldse siia lukku kirjutada... aga rida on leib ja leib on rida!"
Näiteks kaldub Merlin igasuguste pikemate ümbrusekirjelduste järel mingeid asju näppima-käppima-toppima ainult selleks, et saaks ta siis kuskile võitlusse saata või kähku mingi kaardiga kuskile ümber tõsta ja lilledega üle külvata. Selline sündmuste muster kordub vähemalt 4x ja formaat muutub tasapisi tüütuks.
6) Mustrist rääkides - selle läbimise kirjeldused venivad. Kui Corwin seda esimest korda tegi, oli põnev. Aga üks kord toiminud nõks ei tee seda paraku igavesti.

Muidugi on raamatus ka häid kohti. Peaasjalikult dialoog, kohati ka miljöö. Dalt. Jasra kui vang Amberis.

Aga lõppetulemust need ei päästa. See on lohakas töö, kähku ära kirjutatud raamat, kus on palju kasutamata potentsiaali ja ülemäära palju ülivõimsat, ülemäära muretumeelset Merlinit. Ta võiks vahel päriselt mures või vihane või õnnetu ka olla! Mitte kogu aeg, aga natukene oleks ikka väga abiks!

Nii et minu panus konkreetse romaani hindekeskmisesse on aus "puudulik" ja hinnanguks hirmsasti kriipiv "See OLEKS ju võinud olla nii lahe raamat!!!"-tunne.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2019
november 2019
oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019

Autorite sildid: