Üsna õnnetu raamat ja olen täiesti nõus Aldissi & Windgrove`i ulmeajaloos toodud määratlusega, et ebaõnnestumine. Neljas katse Zelazny poolt müüdile tegevust üles ehitada. Ja kõige hädisem. Soovitaks seda raamatut vältida; sama temaatikat, kasutab Zelazny veel mitmel pool mujal, ja tunduvalt asjalikumalt. Kulunud süzheevõtetele tuuakse siin klisheelisi lahendusi.
Mis minul sellesse romaani ei lubanud süüvida, oli kõige toimuva liigne ebamäärasus: iseäranis tegevuspaikade valikul. Mingil moel annab romaan end tõlgendada "Valguse isanda" võtete järgi, ent ainult mingil määral.
Siin on kõikvõimsad jumalad ja nende vastu mässu tõstnud poolinimesed-pooljumalad. On tugevate, gigantlike, kangelaste eepilised lahingud... ja muidugi surematud. Minu meelest oli enamus toimuvast parasjagu jabur ja täiesti õigustatult tänapäeval Zelazny puhul sellest romaanist ei räägita.