Veidra, kuid samas ka päris leidliku pealkirja taha peitub lugu, mis kuulub Legioni sarja. Peategelaseks jällegi nimetu kangelane, kellel palutakse takistada tapjaroboti kättemaksuretke. Jutu arenedes selgub, et tegu ei ole loomulikult mingi lihtsa masinaga, vaid autonoomse kosmoseuurimisaparaadiga, mis tänu innovatiivsele loomisprotsessile on kaugetes ruumiavarustes omandanud eneseteadvuse ning läinud ilmselt seetõttu lolliks. Loomulikult selgub, et kõik pole nii lihtne, kui pealtnäha paistab ning panused on suuremad, kui alguses tundub. Erinevalt eelmisest jutust, mis oli ulme kuube riietatud krimka, meenutas käesolev tekst juba natuke rohkem korraliku ulmet. Idee ise jätab esmapilgul küll pehmelt öeldes tagasihoidliku mulje, kuid teostus on seevastu päris hea. Kahjuks ei suuda Zelazny päris kõikidest klišeedest hoiduda ning lõpp-tulemus jätab natuke pehme mulje. Oleks saanud ka karmimalt ja suurejoonelisemalt asja ära lahendada, kuigi see oleks nõudnud mõningaid ohvreid. Autor aga ilmselt nendeks valmis ei olnud. Tugev neli