Jutt on lühike umbes poolteist lehekülge, aga ometi suutis see mulle muljet avaldada. Kui seda lugeda niisama jutuna saaks ta minult ühe. Aga kui võtta seda proloogina Huku trumpidele on ta hea. Nimelt selles on salapära. Me ei tea et see on Merlin kes Logrust parajasti kõnnib. Me ei saa ültse aru mis seal sünnib kuid siiski see tekitab põnevust ja soovi saada rohkem teada. Mulle lihtsalt meeldis.