Esimesed 30 lk - loen ja mitte tühjagi ei saa aru, aga mõnus tundub sellegipoolest. Edasi on Zelazny jutuveeretamisanne jälle platsis, aga liiga lihtsaks lugeja elu selles raamatus ei tehta. Täpselt nii palju indiaani (Navaho) müstikat, kui ma seda kannatada suudan - ja Castanedat ei kannata näiteks kohe üldse. Lugu umbes sellest - vana indiaanlane oma kütisoodumusega võõrastelt planeetidelt hulga elukaid maale tassind. Mõni neist juba 50 aastat seepärast solvunud on. Kutsutakse indiaanlane (ja kari telepaate) turvama läbirääkimisi maa ja miski muu planeedi vahel. Muidu kõik ilus ja võiks ju kaubavahetust arendada, häda selles, et seal kaugel planeedil miski usulahk leiab, et kui mõni maalane nende planeedil ära surema peaks, siis rüvetab ta sellega hulga ilusat ära (päris terane nüanss imho). Niisiis usulahk saadab välja mõrtsuka, et kui õnnestuks maa tähtsaim tegelane ära koksata, siis jääb ehk diplomaatiliste esinduste vahetamine ära. Indiaanlane kohe aru saab, et värk raske on, ja laseb puurist välja shapeshifteri (kujumuutja). Teevad kaupa, et kassilaadne teeb turvatööd ja võib selle tasuks indiaanlase maha lüüa (noh see 50 aastat puuris istumist vaja ju tasa teha). Töö tehtud, jääb indiaanlane puu alla ootama, elukas aga leiab, et nii pole huvitav ja et indiaanlane peaks ikka eest ära ka jooksma. Enamus raamatust ongi seda põgenemist ja tagaajamist, telepaadid sorgivad omalt poolt ka vahele. Aga liikumine ei käi ainult reaalses maailmas, vaid ka mööda legende ja kujutlusi ja surnuteriiki jne. Lõpp vajub ehk sutsu ära ja moraal kipub kah lamedavõitu tõdemuseks, et eks igaüks ikka iseenda eest põgene, aga kokkuvõttes siiski nauditav - kui õnnestub sisse elada. (Terake algteadmisi Jungist ja indiaanlastest - loomulikult mitte nahksukkadest, vaid tricksterist, koiotimehikesest jms - seejuures abiks on.) Ilus detail veel: pahatihti kipuvad pedandid tulevikukirjeldustes taustaks olevaid uudiseid pikalt välja kirjutama. Z piirdub siin pealkirjade ja mõnel juhul paari reaga, täpselt niipaljuga, nagu ma isegi ajalehest hajameelselt pilku üle lastes märkaksin.