Lühiromaan sellest, kuidas Maal on elu muutunud sedavõrd toredaks, kindlustatuks ja heaks, et on vaja mingit romantilist eliiti, kui arengustimulaatorit. Selleks eliidiks on ports inimesi (ääretult eksklusiivne klubi), kes magavad külmutatuna ning «elustuvad» vaid mingite pidustuste ajaks. Loo peategelane armub miskil ballil ühte eliidi daami ning leiab, et temalgi tuleks jõuda eliidi hulka...
Lihtne lugu, sellest kuidas saavutada näiliselt kättesaamatu naise tunnustus? Aga see on ju Zelazny... ning lugu omandab hoopis mütoloogilised ja eksistentsiaalsed mõõtmed – lihtsusest pole lõhnagi. Lummas eriti mingitlaadi nukrus, mis sellest tekstist välja pressis.
Sellel lühiromaanil on ka järg, autoriks Walter Jon Williams ning tema lühiromaani pealkirjaks on «Elegy for Angels and Dogs».