Kasutajainfo

Aleksei Pehhov

30.03.1978-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Aleksei Pehhov ·

Kraduštšisja v teni

(romaan aastast 2002)

eesti keeles: «Varjus hiilija»
Tallinn «Varrak» 2010

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
4
5
0
0
Keskmine hinne
3.6
Arvustused (10)

Hambaarstiharidusega Pekhov – nagu teda tõenäoliselt ingliskeelses maailmas hakatakse nimetama – oli muuhulgas arvutimängu Kings Bounty The Legend stoori tegijate seas. Niisiis pole väga imeks panna, et tema esimene romaan on sisuliselt just selline quest, nagu neid arvutimängudes kohtab. Alates kangelase valikust: kui rüütel ja maag on liiga lihtsad, valib nõudlikum mängur kolmanda võimaluse, varga, kelle võidukasse lõppu juhtimisega tuleb märksa rohkem vaeva näha. Ja rassid on ammused tuttavad: inimeste kõrval elfid (tumedad ja heledad), dwarfid, goblinid, orcid, ogred, demonid ja kes nad seal tüüpiliselt esinevadki. Aint kentaurid on miski imeliku nimega ja eriti tühmid. No ja inimesed on siis rüütlid, maagid või vargad. On hea kuningas ja kusagil kaugel on suurpaha jõudu kogumas, tema taltsutamiseks ei aita muud kui paar võimsat võlueset, need on aga kadunud ja viimati nähti neid väga ebameeldivates ning raskestiligipääsetavates kohtades. Mis muud, kui meistervargale tuleb teha ettepanek, millest ta ei saa keelduda.

Olgu öeldud, et siiski pole tegemist mingi mängu tuima ümberjutustusega, nagu oli Vassiljevil UFO-mängust. Natuke rohkem on tegelastel eluvaimu ja isikupära siiski sees. Aga samas ei saa ka salata, et pinguta kuidas tahad, ega ei näe ennast kuidagi tegevuse sees olevana, vaid ikka arvuti ekraani taga kena graafikat ja haaravat questi jälgivana :) Isegi loitsud (mida varas ju piiratud ulatuses valdab) tulevad mängudest tuttavad ette.

Ma ei oska nüüd venepärasuse osas seisukohta võtta. Ei jooda ohtrasti viina, ei haliseta eksistentsiaalsetel teemadel. Kääbusest narr on küll aktiivsel kohal, just nagu näiteks Malininil, aga kui omane see uuemale vene fantasyle nüüd on? Ju peab see siis olema ikka üldine jutustamise ja questi punumise oskus, mis noorele venelasele ka ingliskeelsete kirjastajate tähelepanu tõmmanud. Kõrgemat hinnet ei tahaks siiski panna kas või juba seepärast, et asi oligi triloogiana kavandatud ja esimene osa ei vii eraldiseisvana veel nagu eriti kuhugi.

Teksti loeti vene ja inglise keeles

Selline keskmine fantaasiaromaan. Nagu eelkirjutaja ütles: kõik tuttavad elemendid, mis on fantasy`le kohustuslikud, on ilusasti omal kohal paigas. Kuskil esimese poole peale tekkinud tunne, et tegemist on väga pika sissejuhatusega asjale endale, milleks on muidugi teekond kuhugi, leidiski lõpetuseks kinnitust - raamatu jooksul nagu ei juhtunudki midagi.

Boonuspunktid minu jaoks senisest harjumuspärasest erineva peategelase kasutamise eest. Üllad haldjad olid ka teistsugused...
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt - ei olnud sugugi paha. Lugema sai asutud kõvade eelarvamustega, need aga kummutusid lugemise käigus iseenesest. Pehhov suutis mind üllatada.

Muidugi on mul see pluss, et ma olen arvutimänge mänginud nii vähe, kui see inimlikult üldse võimalik on. Põhimõtteliselt võib öelda, et ei olegi ja seega siin-seal esinenud süüdistused nagu oleks Pehhovi romaani näol tegu ühe või teise kuulsa arvutimängu sujuva ümberjutustusega, jooksid kõik mul mööda külgi alla. Pehhov on osavalt ühendanud endas veneliku ja lääneliku fantasy põhijooned, ja seepärast ehk romaan küllaltki kobe tunduski. Eraldi vene moodi kirjutades oleks tulnud tüüpiline slaavilik halamine ja lääne variant oleks jälle täiendanud sadade ja tuhandete analoogiliste quest`idega täidetud köiteid, mis igas alale spetsialiseerunud poes riiuleid täidavad ja millele kulutatud puudest on küll tõsiselt kahju. Pehhov on loonud mõnusa sulami, kus nii vene kui lääne fantasy osised on äratuntavad, kumbki aga ei domineeri, vaid tasakaalustavad mõnusalt teineteist. Lühidalt - mulle meeldis.

Muidugi sain ma ka tünga. Kui raamat hakkas juba jõudma kuskil kolmveerandi peale, maa-alusest labürindist polnud aga ikka veel kippu ega kõppu, kus ma ei tea mis elukate keskelt tuli ära tuua teatav maagiline ese, hakkasin ma aru saama, et see vägev äratoomine ei pruugigi üldse selles köites aset leida. Noh, ootame järgmiseid siis... Mis puutub Garreti käiku suletud linnaossa, siis minu arust oli see üks ühele mahaviksitud vene ulmele krestomaatilisest Strugatskite "Väljasõidust rohelisse". Jajah, just toosama tsoon ja erinevad mõistetamatud ja ülimalt hädaohtlikud ohud seal sees. Mulle tundus küll kogu see stseen kummardusena teatavate Vendade poole...

Positiivne üllatus, hindeks "neli". Kohati oli tüütuvõitu, kohati tõusis slaavi sentimentaalitsemine pinnale. Kokkuvõtteks julgeks ikkagi soovitada. Üsna värskendav sõõm sellelaadse kirjanduse muidu üsna sumbunud õhus.

Aga ka mulle jäi täiesti arusaamatuks vene autori tõlkimine inglise keelest ja ma ei hakka selle kallal rohkem pead murdma. Kui nii, siis küll. Igatahes ma veidike uurisin ingliskeelset teist osa ja seal oli Varjude Garreti nimi hoopis Harold. Mine võta nüüd siis kinni...

Teksti loeti eesti keeles

Sisukokkuvõtte põhjal kartsin mingit jubedat fantasyklišeede pundart, aga ega ta nii hull olnudki. Kogu see maailm oli küll parajalt klišeeline (võlukunstiteema meenutas lausa Pratchetti Kettamaailma), ent lugu ise oli lõppkokkuvõttes lobedalt kirja pandud. Veidi rohkem meenutas klassikalist fantasyt kui praegu populaarset nö. "uue laine" oma-palju maagiat, traditsioonilised elukad, põhiliseks tegevusliiniks quest, vägivalda mõõdukalt, aga tegevust palju...

Teksti loeti eesti keeles

Kogu setting meenutab veidi Belialsi "Ashinari kroonikate" esimest osa -- selles mõttes, et peategelasele sajab kogu aeg ja üha kiiremas tempos üha uusi maagilisi sigadusi kaela, samas kui suur osa telgitagustest jääbki selgituseta. Belials vähemalt suutis loo sajakonnal leheküljel ära rääkida, Pehhov aga heietab ühe köite, ja ülejäänud sarja kohta käivaid arvustusi kiigates tundub, et heietab veel mitu köidet, ilma et selle tagaotsitud maagilise ülijubinani üldse jõutaks. Mitte et ta nüüd halvasti heietaks, seda mitte, aga see kaasaegne fantasy kipub olema nagu üks korralik supernoova, mille jäänused üha paisuvad ja paisuvad...
Teksti loeti eesti keeles

Ei avaldanud muljet. Suhteliselt tuimaks ikka jättis. Ülesehituselt tüüpiline fantasy, mida on rikastatud mõnigate arvutimängudele iseloomulike omadustega. Kui ei teaks, et autor on venelane, siis arvaksin kindlasti, et tegemist on mingi anglo-ameerika keeleruumist pärit kirjanikuga. Nii stiilipuhtalt läänelik, kui see üldse olla saab, millest on muidugi väga kahju. Ootasin midagi slaavipärast, raskemat ja süngemat, kuid sain hoopis jänkiliku madina, mille sarnaseid võib poelettidelt lademetes leida. Mingisugusest sümbioosist, mida üks eelarvustaja siin mainib, mina küll mingit märki ei leidnud. Üsna lihtsakoeline ja tavaline, erinevatest žanrile omastest klišeedest kubisev, fantasy, mille lugemine ei võta küll tükki küljest, kuid ei anna ka midagi juurde. Kolm
Teksti loeti eesti keeles

Millegipärast olid mul selle romaani suhtes üle keskmise ootused. Need purunesid täielikult. Autor on hoolikalt hoidunud rikkumast oma teose 100% klišeelist koostist millegi vähegi originaalse või üllatavaga. Otseselt halb just lugedes ei hakanud, aga väga tüütu oli ja kindlasti täiesti vastupidine sellele mida võiks "lugemiselamuseks" nimetada. Sarnaselt Rauxile tuli ka mulle meelde "Ashinari kroonikad", mis omal ajal lugedes nagu parem tundus.
Teksti loeti eesti keeles

Pole suurem asi arvutimängude mängija, sestap ei mõista selleteemalist kriitikat. Raamat oli kirjutatud lääne turule ja mina kui läänlane võtsin selle lääne turul ebastandartse teosena rõõmuga vastu. Sarnaseim teos on ehk tõesti Ashinari kroonikad, aga Belials (siis veel) kirjutada ei osanud, jalutas loost kiiresti läbi. Pehhov aga suutis kirjeldada, nalja visata ja teha kummardusi teistele autoritele - elik teha just seda, mida heast loost ootan.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018
mai 2018

Autorite sildid: