Jutt, mille kirjutamise mõttest ei saanud aru. Hulguvad kõrbevaim, inimene, nõid ja jumal Odin kusagil Venemaa stepis-metsades-soodes ja panevad segast. Jutt nagu Nif-Niffi majake, kaugelt vaadates paistab ilus, aga kui natuke peale puhuda, hajub kõige nelja tuule poole. Kui mitmes kätte sattunud Hajetskaja teos, aga tolku pole ühestki. Ilmselt ei haaku Hajetskaja mõttemall mitte kuidagi minu omaga.