Köitev raamat, mis tõepoolest ei taha sind lahti lasta -- muudkui keerad lehti, et saada teada, millega see kõik lõppeb... Ei, ärgu saadagu minust valesti aru -- lehti ei keera ma lugedes... Autor oskab pinget üleval hoida, seda küll. Tal on huvitavaid tegelasi ja olukordi, seda küll. Ent ma ei tea, milles asi, kuid peategelase läbielamised ei ole tõsiseltvõetavad ja mulle ei paku absoluutselt mitte midagi tema vähe veidrate arutluste lugemine. Niisamuti ei suuda ma midagi haaravat leida pikkades kahtluste-kõhkluste kirjeldustes. Ja siis muidugi jutu loogika, mis paneb lihtsalt oigama ja tegelikult tingis selle hinde, mille panin. Tüüpi ei saada kätte siis, kui ta esimesel korral "olematut" arstikabinetti otsima läheb; ja kogu raamatu jälitavad teda selle ülivõimsa organisatsiooni just need samad 2 tegelast, et ta saaks nad ära tunda ja minema joosta... Häkkerid, kes kogemata ta loo mõned tükid leiavad, leiavad ta Pariisist kiiremini üles kui professionaalid, kel teda hädasti vaja on... Tüüp ja targad abilised ei tule raamatu viimase kümne leheküljeni selle peale, mis lugejale esimesel kahekümnel selge -- ütleme, et see ei ole spoiler, sest -- kui tüüpi on kümme aastat hoitud võltselus võltsidentiteediga ja lastud tal arvata, et ta hull on, siis millised võimalused on, kui tulnukad ja saatan välja arvata?
Ühesõnaga -- kergelt tarbitav põnevik, kui õnnestub endal loogikablokk kokku jooksutada. Loetav, aga tagantjärele on pettasaanud tunne.