Inimkond on jõudnud galaktilise pere liikmeks. Tõsi küll, üsna mahajäänud liikmeks. Ise teistel külas käia veel ei õnnestu, aga teised Maal käivad küll. Paraku on võõraste tulnukate mõtelaad maalastele üsna veider - tulevad, aitavad -- aga mitte kõiki; jagavad turismipileteid Galaktikasse - aga mitte neile, kes seda teenete eest vääriksid. Peategelane on ravimatult haige, kellele antakse viimasteks elunädalateks võimalus Universumis ringi vaadata. Ent juba esimeses kosmosejaamas hakkab tal järel käima üsna õõvastav imeelukas - strood - kes muudkui pomiseb: "Ma armastan sind! Söön su ära!". Ja mitte keegi ei tule paanikas pagevale mehele appi, pigem vastupidi.
Puhtalt puändile ülesehitatud jutuke.