Põhirõhk keskendub selles osas planeedile Masada oma orbiidil olevates silinderlinnades laserite abil pinda kontrolliva Teokraatia ja planeedi pinnal orjandusliku korra ikke all ägava pööbliga, kellede seas aga vastupanu pead tõstab. Vürtsi lisavad eriti ohtlikud kohaliku fauna esindajad, näiteks nagu hooder`sid, siluroyne`d või gabbleduck`id. Viimased on Asheri loomingust mujaltki läbi käinud. Esimeses osas debüüdi teinud tundmatu entiteet Dragon on jälle platsis, õieti küll selle neljast kilomeetrise läbimõõduga pallist koosneva olendi üks pallidest, ja nagu esimeseski osas jäävad ta plaanid ja eesmärgid suuresti arusaamatuks.
Uue tegijana lisandub kuri teadlane Skellor, kes enda peal kasutab viie miljoni aasta eest välja surnud Jaini tsivilisatsiooni (bio)tehnikat, mis hakkab teda tasapisi muutma miskiks biomaterjali ja masinate sünteesiks. Skellori tegemistest rääkivad romaani osad on ühed võikamad, koos Masada fauna söömiskommetega.
Actionit on päris kõvasti ja kogu lugu ei saa lahenduse, vaid romaani lõpus võetakse, ütleme, hingetõmbamispaus. Sari on viieosaline ja eks tuleb järgmine osa, "Brass Man" lugemist ootavate asjade hunnikus ettepoole nihutada. "Brass Man" räägib esimeses osas keskne tegelane olnud Mr. Crane`i nimelisest lahtimuugitud ja osaliselt hulluksläinud küborgist, kes on ilmselt keskne tegelane ka mõningate saladuste lahendamisel.
Julgeks soovitada. Eriti muidugi neile kel Asheri tiheda tegevustikuga grotesksusele läheneva fantaasialennuga kosmoseooperid - mis kõik paigutuvad inimhegemoonia Polity - universumisse kaugesse tulevikku - vastukarva pole. Romaan kannatab küll natuke paljusõnalisuse all, julgelt kolmandiku oleks võinud maha rookida ja lugu seega teravamaks ja kontsentreeritumaks muuta. Täishindest jääb natuke muidu ka puudu, aga sellise tugeva "nelja" saab küll.