Kasutajainfo

Johannes V. Jensen

20.01.1873–25.11.1950

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Johannes V. Jensen ·

Braeen

(romaan aastast 1908)

eesti keeles: «Jääliustik»
Tartu, Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1927 (Noorsoo Kirjavara Maailma-kirjastik; nr. 127)

«Liustik»
Johannes V. Jensen «Kaotatud maa. Liustik. Norni-Külaline» (2002)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • EW aegne
Hinne
Hindajaid
0
0
1
0
0
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (1)

...ning järeldused sellest, mis levis jääliustikult üle kogu Euroopa ja pärast üle kõigi merede, arenesid lõpuks millekski, mis aja jooksul muutus valge inimese ühiskondlikuks korraks.

Oo jee.

1944. a. Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Johannes V. Jenseni loomingus moodustab väga olulise teema põhjamaise rassi ülimulikkus, gooti renessansi ihalus ja "Jääliustik" on ses osas suurepäraseks stiilinäiteks. Autor on kirjutanud romaanide sarja "Pikk reis", milles tervenisti viies romaanis seda teemat käsitletakse. Algab sari jutustusega lindprii Drengi võitlusest oma elu eest liustikul püsimajäämise nimel ja muretust pärdikulaadsest olevusest inimeseks saamisega (hiljem ei säästa autor värve, kujutamaks lõuna poole rännanud ülejäänud hõimu mandumist Liivimaal, midata millegipärast Venemaa südameks nimetab) ja lõppeb Kolumbusega.

Romaan on poliitiline kirjandus. Poliitilises mõttes on Jensen hea näide sellest, et natsism ja hitlerism ei ole üks ja sama nähtus. Sümbolite keeles väljendab seda haakrist, mille Jensen juba 1908. aastal oma valitud rahva sümboliks tegi. Jenseni filosoofia on küll rassistlik ning ta jutlustab gooti hõimu ülimuslikkust, kuid samas ei lähenenud ta fashistidele ning ei laskunud antisemitismi.

Ulmega ühendab kõnealust teksti kõigepealt sündmustiku "müüdiks" nimetamine ka autori poolt ja ilmselge fantastilisus. Tegelased omandavad juba eluajal loodushiidudele omaseid tunnusjooni, evolutsioon tormleb lausa tuhatnelja ning Drengi järglaste puhul näidatakse ära, millised võimsad rahvad neist pärinevad. Lisaks näeb ühesilmaline esiisa ühel hetkel veel ka nägemusi, millest üks kujutab öist Chicagot tuledesäras.

Teos on tegelikult niivõrd jabur ja oma naiivselt heroilises ideestikus kinni, et tekitas lausa huvi sarja ülejäänud osade vastu... Ajaloo, antropoloogia või geoloogia seisukohalt võiks sellele rahumeeli ühe lajatada. Samas oli mis ta oli, ilge ta ei olnud, pigem kaasakiskuvgi, nagu muinasjutud ikka. Märkida tuleb veel autori annet põhjamaise looduse kirjeldamisel.

Millegipärast arvan, et võiks meeldida kaasarvustaja Velbule.

Eesti keeles ilmutatud 1927. a. pealkirjaga "Jääliustik" Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastuse poolt Tartus, sarja "Noorsoo Kirjavara Maailma-kirjastik" 129. raamatuna.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: