Shepardi voogav, unenäoline, lummav ja painav stiil on ju teada. Kolme saab selle eest kätte. Rohkem ei annakski, sest sisu miskit rahuldust ei pakkunud. Selline klisheelik korrumpeerunud ladina-ameerika - mis muidugi ei tähenda, et sealne tegelikkus ei võikski just niisugune olla. Nagu on täiesti võimalik ka see, et iga väiksemagi rändtsirkuse hulka kuulub mees, kes rinnaleseotud autoakust kõigile soovijatele väikese tasu eest paraja siraka annab. Nojah, peategelane saab oma siraka kätte, veidi teistsugustel asjaoludel küll, ja hakkab hallukaid nägema. Või õhuookeanis hulpivaid olendeid. Ja tema isiklik elu juhtub parajasti olema nii dramaatiline, nii dramaatiline... Tagatipuks veel miski jumala-otsimine. Ammune "jaaguarikütt" oli igatahes terasem, nii et tundub, nagu oleks autor jäänud liiga kauaks sama kitse lüpsma. Oletaks, et see autor on minu jaoks ammendatud.