Shepardi lugemine on nauding. Isegi kui ta ulme ja meinstriimi piiril balansseerib. Ja just täpselt seda jutustus «Kõik araabia lõhnad» teeb.
Tegevus toimub Egiptuse ja Iisraeli piiril üheksa aastat pärast Lahesõda. Peategelasteks mingi salakaubaga smugeldaja ja tema naissõber - Lahesõja veteran, kelle sõjas kaotatud käe asemel kaval elektrooniline protees. Tüüpiliselt Shepardile teevad peategelased korduvalt vanainimesteasja, lisaks ollakse veel suuremat sorti oopiumiuimas, mis koos elektroonilise proteesiga on loo ulmelisemaid hetki.
On araabia terroristid, iidne karistus vargale, väike kaarlahendus või midagi analoogilist. Ja vahele ning lõppu jälle vanainimesteasja.
Ühtpidi kergelt süüdimatu, aga samas on lugemisest saadud emotsioon täiesti positiivne. Käsitöö on tasemel, aga rohkem ulmet tahaks!