Tõsine pettumus, mille lugemise Rõbakovi loominguga tutvuja võiks vabalt ka vahele jätta. Pettumus on seda suurem, et algus on paljulubav (kuigi vast mitte eriti originaalne), ent jätk sumbub mõttetuks peategelase sisemonoloogiks, mis pehmelt öeldes kuhugi ei jõua.