Juhtus kuidagi sedamoodi, et esmalt lugesin ma läbi Simaginite saaga teise osa, siis kolmanda ja alles palju hiljem esimese, millest kõik kunagi algas. Lükkasin seda lugemist pikalt edasi, keerutasin raamatut käes, tegin lahti ja panin siis riiulisse tagasi. Kartsin, et... ei tea isegi, mida kartsin. Siiski asjata, sest kuigi pea et poole raamatuni oli hinges kerge kõhklus, sujus kõik siiski viimaks paika. Vaimustav, kütkestav ning lummav raamat, mille lugemise ometi korra paariks päevaks katkestama pidin, sest hingel hakkas lihtsalt liiga valus. Suure triloogia suur avang. Meistritöö, ei vähem. Fantastiline lugemiselamus.