Lugedes Campbelli jutukogu "Demons by Daylight", tahaks nii mitmegi loo puhul ("Potential", "The Second Staircase") öelda, et just see jutt on Campbelli loomingu jaburama, segasema, sürrealistlikuma ja unenäolisema osa tülgastav kvintessents. "Concussion" on üks neist. See kujutab endast ühe vanamehe unenäolist surmaeelset lendu ajas tagasi (see toimub vaimus, teadvuse tasandil), ent kohati segunevad reaalsus ja haige aju väljamõeldis. Vaimu rännak toimub Liverpooli (autori sünnilinn) ja keskendub lühiajalise noorpõlvesuhte Anne´i ümber.
See kõik on kohutavalt igav ja ma ei näinud mingit mõtet seda unenägu üksipulgi jälgida ja mõtestada. Eeldatavat nostalgilist hõngu ja tundeliigutust, mida tekst peaks tekitama, ei tajunud ma ligilähedaseltki. Ja võibki olla minu süü, sest autoriteedid on seda kogumikku ja seda lugu kiitnud.