Peategelane on ulmekirjanik, kes mingis väikelinna kõrtsis kuuleb kohalikult mehelt lugu lähedal metsas asuvast müstilisest objektist. Väidetavalt olevat see hiiglaslik koonus ilmunud sinna 1600-ndatel ja seal olevat nõidade sekt Musti Missasid pidanud. Kohalikud väldivad seda kohta, sest inimesed kipuvad seal kaduma jääma või peast segi minema.
Sinnamaani on jutt okei. Mees läheb objekti vaatama (ja imelik ka, kui ei läheks) ja selle sees elavatest hiidputukatest haarab üks tema teadvuse. Putukas näitab mehele oma tõu ajalugu kaugel planeedil Shaggai ja muudel taevakehadel, seletab pikalt, miks on nad sunnitud oma templi Maale ehitama ja mida neil üldse vaja on. See putukate ajalugu võtab üle 30-leheküljelisest loost lõviosa ja on kohutavalt tüütu ballast. Ega kerge puändike lõpus ka midagi ei päästa. Jamaks see jutt jääbki.