Ulmekirjanduse BAAS - Suzy McKee Charnas

Arvustused (11)

17.10.1999, kell 21:38

Charnase novell on parim libahundijutt, mida olen lugenud. Ilmselt tuleb lähiaegadel ette võtta ka teine Charnase auhinnaga pärjatud lugu – lühiromaan "Unicorn Tapestry". Ehk saab sellest parim ükssarviku lugu.

Jutt on esitatud teismelise tüdruku silme läbi nähtuna. Tal on probleeme koolis, sest poisid on andnud talle hüüdnimeks "Tissid" (=Boobs). Tüdruk tahab meeletult olla keegi muu, olend ilma suurte tissideta. Iga täiskuu ajal hakkabki ta libahundina ringi jooksma. Ja mitte ainult jooksma...

Teksti loeti soome keeles

Kristjan Rätsep

27.06.2005, kell 18:17

Teksti loeti eesti keeles

Toomas Aas

27.07.2005, kell 14:58

Arvi Nikkareviga tuleb nõustuda - teist nii mõnusat libahundijuttu eriti ei meenu.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Sander

1.08.2005, kell 03:15

Natuke tuletab meelde Jerome Bixby juttu "The Young One". Et siis ka selline noore libahundi kujunemise lugu, mis on väga hästi kirjutatud, kuid mille puhul lugejal asja alguses päevselge on, mis kuni jutu lõpuni juhtub. Aga meeldis sellegipoolest, ilmselt üks kõvemaid jutte kogumikus "Aphra".

Teksti loeti eesti keeles

Johannes Koit

8.12.2005, kell 21:40

Kohutav kohutav jama oli see lugu. Jälle mingi hälvik õigustab oma tapatöid kohanemisraskustega ja probleemidega koolis. See et ta hiljem libahundiks muutub ning tänu sellele oma enesekindluse avastab, on pigem teisejärguline (muidu oleks loo pealkirjaks midagi muud kui "Tissid"). Haigetest tüüpidest on kirjutatud märksa paremaid tekste ja nende kahvatud varjud ei meeldi mulle kohe üldse! Kaks

Teksti loeti eesti keeles

Ilmar Kerm

12.08.2006, kell 14:26

Andreas Jõesaar

29.01.2007, kell 21:25

Carrie`lik oli see lugu... Ainult et Stephen Kingi Carrie oli parem. Kõvasti parem.

Teksti loeti eesti keeles

Martin Kivirand

5.10.2007, kell 14:15

Kristjan Ruumet

17.03.2009, kell 01:45

Meelis Sepp

10.10.2011, kell 14:56

Ka minul on see parim libahundinovell, mida olen lugenud. See iseenesest ei tähenda midagi, vabalt võib tegu olla ühtlasi ka ainsa libahundinovelliga mida olen lugenud. Mulle ei meeldi klassikalised õudustegelased vampiirid, zombid, libahundid jne. sest nad on tahtmatult naljakad, ettearvatavad, klišeelised, nürilt igavad ja püsivad oma puistes raamides juba esimesest sõnast etteaimatava lõpuni. See siin oli nagu pahvak värsket õhku peale 3 päeva ainult mulgikapsaid söönud põhimõtteliselt aknaid mitte avava poissmehe korterisse. Minu ülimalt võhiklikule silmale tundusid puberteediealise tüdruku tissi- ja hingepiinad küll päris adekvaatsetena. Ma ei näe põhjust seda lugu hinnata "viiest" madalama hindega.

Teksti loeti eesti keeles

Pärtel Riit

14.06.2016, kell 02:02

Alguses olin kindel, et panen hindeks viie, aga siis hakkasin tagantjärele mõtisklema ja alandasin hinnet ühe palli võrra. Miks siis nii? Vaatamata sellele, et jutt ise oli väga meisterlik ja kaasahaarav, hakkasid mingid asjad häirima. Esiteks see ameerikalik stamp, et taoliste lugude kangelane on teismeline (enamasti naissoost), keda enam-vähem kogu maailm mõnitab, kiusab ja püüab ära kasutada. See on ilmselt läbiproovitud moodus, kuidas peategelase vastu kaastunnet äratada. Minus see kaastunne aurustus öhe, adudes kui rikutud mõtlemise ja hälvetega see peategelane ikkagi on. Teiseks häiris see, et autor püüdis justkui libahundi väärakaid tegusid ja mõtlemist õigustada. Vähemalt selline mulje mulle jäi.

Teksti loeti eesti keeles

Suzy McKee Charnas

22.10.1939–02.01.2023

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Suzy McKee Charnas ·

Lisavahendid:

Suzy McKee Charnas

22.10.1939–02.01.2023

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Suzy McKee Charnas ·

Lisavahendid:

Autorite sildid:

Teoste sildid: