Millegipärast peetakse juttu klassikaks. Või vähemalt mõned ringkonnad peavad. Mingi kutt Weybridge on haiglas ja mälukaotuses. Teda moosivad kaks tüüpi, kelles võib ära tunda eriteenistuse esindajad. Weybridge on tõenäoliselt midagi kohutavat korda saatnud... või tunnistaja millelegi olulisele. Üritatakse teda kõnelema panna, igatmoodi keelitades ja meelitades. On vihjeid, üsna ähmased, et mis tegelikult võib juhtunud olla, ent need kõik jäävadki ebamäärasteks. Ilmselt toimub lugu tulevikus ja võib arvata, et kõik on seoses miskite valgustkarvate eksperimentidega. Jutustus tahab olla peen psühholoogiline painaja, aga pole seda mu meelest mitte. Üsna igav jutt ning dialooge annab ikka tunduvalt paremini kirjutada. "Kolme" miinus on peaaegu "kaheni" välja.