Praeguseks vist enamvähem unustatud austria kirjaniku alkeemiline romaan tegelasest, kes leiab viisi inimeste unenägude mõjutamiseks mitmesuguste kemikaalide abil. Teemaasetused on täpselt samasugused, kui Beljajevi "Maailmavalitseja" puhul, kuid kirjanduslik väärtus oluliselt nõrgem ning kogu lugu mõnevõrra depressiivsem. Kriitikud on romaani võrrelnud nii Hoffmanni, Poe` kui Lovecrafti looduga, see viimane võrdlus on vähemalt minu meelest täielik jama.
Eesti keeles ilmus teos KÜ "Looduse" sarjas "Tänapäeva romaan" 1932. aastal, nr. 11, pealkirjaga "Unepiits". Võib vaid lisada, et minu tagasihoidliku arusaamise järgi kirjanduse arenguloost pidid kontseptsioonid ja ideed, millele antud teos toetub, 1932. aastaks küll juba iganenud olema: seda nii ulme- kui tavakirjanduse kontekstis. Hoffmanni kaasaegsetelt oleks võinud sarnast käsitlust oodata, kuid mitte I maailmasõja järgsest Euroopast. Nii et siis umbes sajandipikkune lõtk...