Vampiiriteemaline situatsioonihuumor, mõnusalt loetav lugu, jälle yks neist, mis on vampiirikad ja samas mitte õudukad. Kas saab õudukaks pidada lugu, kus vaene pahaaimamatu libahundist hammustatud noormees (kes kuni esimese täiskuuni muidugi asjast midagi ei tea) esimest korda yhe kauni tytarlapse kylalislahket perekonda kylastades (kelle vampiirlusest ta samuti veel midagi ei tea) peab vastama oma tulevase äiapapa sõbralikule kysimusele: "How often do you change, lad?" Pikaks ajaks jääbki noormehele teadmine, et viisakas vanahärra tundis huvi ta aluspesuvahetamisharjumuste kohta... ;) Mida lõpu poole, seda jõhkramaks situatsioonikoomika läheb, kuni lõpuks hingelt "tõrvikutega talupoegade" hulka kuuluv vampiirikytist preester libahundi- ja vampiiribeebi käest hammustada saab. Ainuke asi, mis hinge väheke kriipima jääb ja loole sygavama sisu annab, ongi selle "tõrvikutega talupoegade" mentaliteedi irooniline kirjeldus - nimetatud on inimesed, kes kardavad ja põlgavad kõike tavapärasest erinevat ning on karjakaupa ja tõrvikuvalgel piisavalt julged, et erinevat hävitada, olgu see siis vampiir või ykssarvik.