Viis plussist jääb kogumikul puudu kas või üheainsa tipploo puudumine. Tase on ühtlaselt kõrge, ent päris kaifi ükski lugu ei tekitanud. Kui midagi peaks esile tooma, siis ilmselt Bram Stokeri "Judge´s House". tolles jutus üürib üliõpilane eksamiteks õppides endale ühes väikelinnas maja, kus hakkab loomulikult juhtuma. Pikka aega tühjalt seisnud hoone kuulus kunagi ühele julmale kohtunikule, kelle kujutisega maal ripub ikka veel seinal. Maja kubiseb rottidest... jne. Lugu suutis üllatada sellega, et positiivne kangelane julmalt hukkub, ehkki sündmuste käik eeldas õnnelikku lõppu.
Sheridan le Fanu "Dickon the Devil" viib lugeja ühte päritud maavaldusse, kus surnud omanik ei suuda taluda, et tema endine mõis läheb isikutele, kes temale ei sobi. Hauataguse ähvarduse saab pärandiasja ajama tulnud mina-jutustaja.
Bensoni "Confessions of Charles Linkworth" kirjeldab ühte mõrvaprotsessi, kus tapja leitakse, mõistetakse süüdi ja puuakse, ent kohtuarsti jääb painama asjaolu, et mees end süüdi ei tunnistanud. Nagu varsti selgub, jäi asi painama ka mõrtsuka surematut hinge.
Kaks lugu on kogumikust ka eesti keeles ilmunud: Jacobsi "Monkey´s Paw" ja Jamesi "Rose Garden". Viimane tundus ka raamatu nõrgima tekstina.