Umbes sellelt kohalt (raamatu lehekülg 15), peatüki lõpust, saab lugeja hakata ise valima teeotsi, mida pidi ta sündmusi näha tahab. On antud paari lausega kaks varianti, millest ühe puhul tuleb jätkata lk-lt 16, teise puhul hüpata lk-le 176. Selline hargnemine toimub edaspidi kõigi peatükkide lõpus, kusjuures vähemalt ühes kohas jooksid harud jälle taas kokku. Romaanil on kokku 6 või 7 erinevat lõppu ja mõnevõrra rohkem süzheesid. Eraldi võttes ei anna ükski süzheeliin romaani mõõtu välja, aga põhiliselt sisaldavad nad kõik Andrew ajarändu sajand tagasi kunstniku kehasse, kus ta üritab muuta sündmusi, mis tingisid kunstniku abikaasa vangistamise maali sisse.
Pole vist vaja märkidagi, et lugeja juhatamine mööda raamatut edasi-tagasi on lapsik ja ei paku mingit lusti. Kui just ei viitsi lugemise ajal teha märkusi lk-de kohta, ei saa olla ka lõpetades päris kindel, et lugesid ikka kogu raamatu läbi. Idee sellest, et kunstnik aheldas naise kättemaksuks abielurikkumise eest igavesse vangipõlve maali sisse, pole halvem ega parem kui enamik ideid õuduskirjanduses, ent teose naeruväärne struktureerimine lörtsis tegelikult loo ära.
"Portrait in Blood" on kolmas raamat kirjastuse TSR, Inc. "Amazing Stories"-nimelisest seeriast.