Sündmused toimuvad Ameerika põhjaosas, aga on see nüüd USA või Canada... Igal juhul külm kliima, lumi, väheasustatud piirkond ja valgetest eemale hoidvad indiaanlased, kes kummardavad metsasügavuses kivialtaritel mingit olevust, kelle nimegi enamus valgeid kuulnud pole. Kohalikul korrakaitsjal pole õnnestunud leida kaduma läinud indiaanilapsi, ent nende vanemad väidavad, et lapsed on üles leitud. Teade osutub valeks, aga miks peaksid lapsed nende vanemad valetama? Siis jääb kadunuks üks kohalik valge - jälgede järgi oleks ta otsekui õhku haihtunud. Korrakaitsja läheb uurima indiaanlaste altareid, näeb seal huvitavaid jälgi, ent ka midagi, mis kogenud mehe kõri hirmust kinni nöörib. Indiaanlaste "valge vaikuse jumala" Ithaquaga kohtumine tähendab nägijale üldjuhul surma ja traagilise lõpuga see õudusjutt ongi.
Väärib lugemist. Miskipärast tunduvad arktilises miljöös, tundras, Põhja-Siberis ja n-ö jacklondonlikel maastikel kulgevad lood mulle juba iseenesest sümpaatsed, kui karget loodust on piisavalt tundlikult lugejani toodud.