Peategelased on Mait ja Mari, kaks võrokest (või on nad setud?). Mait helistab Marile ja kutsub teda enda poole. Mari ei viitsi minna, aga Mait hakkab naisele üksikasjalikult kirjeldama, mida too toas teeb, mida seljas kannab jne, tekitades mulje, et toas on varjatud kaamera. See pluss mehe tugev veenmine ärgitavad naist siiski mehe juurde minema ja viimane avaldab Marile imeliku loo. Nimelt tegeleb mees arvutihäkkerlusega ja oli äsja "sisenenud" maailma kõige turvatumasse ja salajasemasse arvutisse. Mitte miski ei võimalda kindlaks teha, kelle arvuti see on. Küll aga võimaldab see arvutihiirega liikudes näha mis tahes kohta maailmas, olgu siis väikeses või suures plaanis ja sõltumata sellest, kas vaadeldav koht asub ruumi sees või mitte. Näha saab ka aine sisse, silmitseda näiteks liivatera struktuuri. Tekib arvamine, et selline programm ei saa olla maist päritolu...
Filosoofi ja kosmoloogi Enn Kasaku debüütlugu ulmezhanris on päris põnev ja lubav, mõnusa varjundi annab tekstile võru keel. Ei tea, kas võib olla tegu esimese zhanripuhta ulmejutuga selles keeles.