Meecham on mingisugune noor ja andekas keemik, kes sünteesib mingisuguse uue narkootikumi ja otse loomulikult ta seda ka katsetab. Mis sellest katsetamisest sai, see selgub juba ta enda märkmetest, ise on ta aga salapärasel kombel kaduma läinud...
Suurt viga jutul pole, ideed asjas on ja ka lahendus on selline, mis fantaasiale vaba voli annab, kuid keskpaik paraku on CAS´ile (ja ka teistele vanema aja autoritele) omaselt liigsetesse kirjeldustesse kalduv (no kaua jõuab mingeid haiglasi nägemusi lugeda). Ei laida küll, aga CAS´i paremikku see jutt siiski ei kuulu, on pigem sihuke korralik keskmine.