Kogu maailm on mandumas ja peaaegu kogu rahvas on kivikirveste tasemele tagasi langenud barbarid, kuid... siiski on maailmas olemas üks teaduslik labor, mille liikmed siiski ei taha barbaritega oma teadmisi jagada. Ühel päeval lahkub üks neist tarkadest laborist ja siirdub ühte barbarihõimu elama. Ülejäänud jutt on tema poja elulugu.
Väga hea ja üsnagi sünge tulevikunägemus, mis ka mõtteid mitutpidi liikuma paneb. Ideid on igatahes kuhjaga ja minu arust on see üks paremaid SF-jutte, mis CAS kirjutanud. Soovitan igal juhul, nii hästi tehakse harva.