C.A.Smithile üsnagi iseloomulik poeetiline proosa, mille põhisisuks on varjud, hämarik, surm, üksindus, unustus... Sellistes juttudes pole sisuline külg see kõige olulisem, keelekasutus on see, mis taseme paika paneb ja CAS vana luuletajana oskab sellist asja tunnetada.