Oletasin, et tegu järjekordse suht mõttetu laastuga, kuid süvenedes avanes päris mõnus novell. Tegu oli tegelikult üsna kerges vormis kuid väga diibi sisuga, ma ütleksin peaaegu et süvafilosoofilise mõtisklusega demiurgi skisofreenilisest olemusest. Tegelikult võib kõike taandada vormi "hea on päriselt paha" või "paha on tagurpidi hea". Herr Clark Smith oskab seda kuidagi eriti mõnusas ja nauditavas vormis väljendada. Hindeks väga tugev "neli", mitme plussiga.