Nooruke Amalzein hakkab minema Miraabi kuninga teenriks, kuid enne otsustab ta targalt Sabmonilt nõu küsida. See loomulikult hoiatab teda, sest sealkandis on kõiksugu koledaid asju, igasugu nõidust ja muud sellist, mis just hea tooni juurde käima ei kipu, naised on kõik nõiad ja hoorad jne. Nõu ja amuleti kaasa saanud A siirdubki tööle. Pealkirjas mainitud printsess Ulua on sealkandis muidugi see kõige hullem tegelane ja A satub otse loomulikult temaga kokku...
Tore jutt, mille lõpp on küll üsna tüüpiline, kuid eelnevad seiklused ja vihjed annavad piisavalt põnevust, nii et igavleda lugedes ei tule.