Üks abielumees on nii heausklik, et ei teagi, et mingi luuleinimene mehkeldab tema naisega. Ükspäev nad kaugele metsa alla oma asju ajama lähevadki, seal aga juhtub midagi koledat...
Ei ütleks, et Smithi kohta tüüpiline, ta tavaliselt ikka paremini ja huvitavamalt kirjutanud. Asi loomulikult luuletajale kohaselt hästi kirjelduslik (keele poolt ei laida), kuid sisu on tõesti natuke nadi. Lihtsalt üks väheütlevamaid Averoigne`i seeria jutte.