1.
1
4.0
1.
1
3.0
2.
1
4.0
3.
1
3.0
4.
1
5.0
6.
1
5.0
7.
1
5.0
11.
2
3.0
12.
2
2.5
13.
1
5.0
14.
1
5.0
15.
1
5.0
16.
1
4.0
17.
1
4.0
18.
1
4.0
20.
1
4.0
21.
2
3.5
22.
1
4.0
23.
1
5.0
24.
1
5.0
25.
1
3.0
26.
1
3.0
27.
1
4.0
28.
1
4.0
29.
1
5.0
30.
1
2.0
31.
1
5.0
32.
1
3.0
34.
1
5.0
35.
2
4.0
36.
1
5.0
37.
2
5.0
38.
1
5.0
39.
1
5.0
40.
1
3.0
41.
1
4.0
42.
1
5.0
43.
6
3.667
45.
1
4.0
46.
1
4.0
47.
1
5.0
48.
1
4.0
49.
1
3.0
50.
1
4.0
52.
1
4.0
53.
2
4.5
54.
8
4.0
55.
3
5.0
56.
1
4.0
57.
1
4.0
58.
1
5.0
59.
1
5.0
60.
1
3.0
61.
1
4.0
62.
1
3.0
63.
1
5.0
64.
1
5.0
65.
1
3.0
66.
1
3.0
67.
3
4.0
68.
1
4.0
69.
1
4.0
70.
1
4.0
71.
1
5.0
72.
1
5.0
73.
1
3.0
74.
1
5.0
75.
1
5.0
76.
1
4.0
77.
1
4.0
78.
2
4.5
79.
1
5.0
80.
1
5.0
81.
1
5.0
84.
1
4.0
85.
1
5.0
86.
1
4.0
87.
1
4.0
88.
1
5.0
89.
2
4.0
90.
1
5.0
91.
1
4.0
92.
1
4.0
93.
1
4.0
95.
1
4.0
96.
1
5.0
97.
1
5.0
99.
2
5.0
100.
1
3.0
101.
1
3.0
103.
1
5.0
104.
1
5.0
105.
1
5.0
106.
2
4.0
107.
1
4.0
109.
1
5.0
111.
1
5.0
113.
5
4.8
114.
8
3.875
115.
2
3.0
119.
1
5.0
120.
1
5.0
125.
1
3.0
127.
1
5.0
129.
1
3.0
130.
1
4.0
131.
1
5.0
132.
1
4.0
23.
1
4.0
(jutt aastast 1933)
Keskpärane ja originaalsusega mitte eriti lööv jutuke. Et need põõsakesed künka peal hakkavad kellelegi mingit jama mängima, ei ole vähemasti minu jaoks küll midagi uut ja originaalset (ilmselt ei olnud ka juba selle jutu kirjutamise ajal). Hädapärast võib korra, aga minu puhul jääb teine kord küll ära.
