Inglasest minategelane istub Šveitsi mägikuurortis ja kuulab rahvuskaaslase pajatust kääbuslike lumeinimeste rassist, kes pesitsevad maailma eri paigus asuvates kõrgmäestikes (lisaks Alpidele kahtlustatakse nende olemasolu ka Himaalajas) ja röövivad mõlemast soost inimesi soojätkamise eesmärgil. Peagi saab ta teada, et jutt vastab tõele...
Tekst on kirjutatud paarkümmend aastat enne Džomolungma esmakordset hõivamist (millega seotud Briti mägironijate plaanidele vihjatakse ka tekstis) ehk siis ajastul, mil ulmekirjanike fantaasia lubas kõrgmäestikesse vabalt ka tundmatuid mõistuslikke rasse paigutada (seda on tehtud hiljemgi, ent aastal 1922 mõjus see ilmselt veidi usutavamalt kui tänapäeval). Samas ilmnevad loos ka autori kummalised seksuaalsed kompleksid ja foobiad. "Õudusesarv" on ühelt poolt õudusjutt, ent samahästi võib selle ka teaduslikuks fantastikaks liigitada. Loo hindeks "4-".