Väga synge ja stiilne lugu, parimaid traditsioone järgiv õudukas, mis minu meelest ylearugi paljudes vastavateemalistes jutukogudes esindatud on. Loole lisab vyrtsi tema väärikas vanus - kirjutatu sajandialguse stiil sobib atmosfääriga niivõrd hästi kokku, et tõenäoliselt tahaks iga käesoleva kymnendi jutukirjanik säärast stiili suuta yllitada, kuid omast ajastust distantseeruda ei ole kahjuks nii lihtne. Torn, millest jutt käib, on Usheri majaga võrdselt lohutu ja tegelikult tuletabki lugu vägisi vanameister Poe'd meelde.