Viies lugu sarjast, kus asja uurib John Silence, "psychic doctor" (ehk siis parapsühholoog või ekstrasenss), ehkki vale poleks öelda ka "üleloomulikke juhtumeid uuriv detektiiv". Lisaks teravale mõistusele on Silence'il ka lihtsalt telepaatilisi või täpset sõnastamist mittevõimaldavaid võimeid, millega täidetakse need kohad, kus autor loogiliste seoste leidmisel jänni jääb. Käesolevat lugu jutustab tema abiline (n-ö Watson) Hubbard. Tegevus toimub Rootsi väikeste saarte kribu-krabus, kus "vaade avaneb Soome poole", nii et peaaegu nagu kodune tunne. Hubbard on seal koos nelja kaaslasega matkamas-telkimas ja plaan on veeta aega looduses ca 4 nädalat. Tema kaaslased on üks õppejõud/vaimulik, tolle abikaasa ja kahekümnendate eluaastate alguses tütar. Peale nende veel üks kanadalasest noormees, üliõpilane. Ehkki vaimuliku tütar ei ole ilupüramiidi kõige teravamast tipust, ei ole siiski ime, et üliõpilane ilmselgelt armub tüdrukusse, ent ei leia vastuarmastust. Ta käitub siiki mõistuspäraselt ega mõju ülemäära pealetükkivalt. Inimtühi loodus äratab aga inimestes ürgseid jõude, mida nad uise ei oska teadvustadagi. Ühel ööl kuuleb neiu koera ulgumist, järgmisel ööl kraabib aga mingi loom juba tema telgi serva all. Looma ei leita. Asi läheb tõsiseks ja Hubbard kutsub kohale oma mentori dr John Silence'i, kes juba enne matka algust andis mõista, et midagi hakkab juhtuma.
See on omapärane libahundi-lugu, mis lõpeb aga pigem imala naisteka moodi. Plusspoolel on loodusekirjeldused ja inimestevaheliste suhete avamine.
See on omapärane libahundi-lugu, mis lõpeb aga pigem imala naisteka moodi. Plusspoolel on loodusekirjeldused ja inimestevaheliste suhete avamine.