Suhteliselt traditsiooniline õudusjutt, aga päris huvitav lugeda. Sisust: Uus-Inglismaa Townsendide perekond kolib enda esivanemate rajatud Townsend Centre`ist Bostonisse. Seal õnnestub neil kahtlaselt odava raha eest osta uhke maja. Maja kõrval asuv krunt on täis ehitamata ja perekond otsustab seda kasutada pesu riputamiseks. Ühel päeval näeb teenijatüdruk Cordelia tühjal krundil veidrat vaatepilti-maapinnal paistab kiitsaka naise vari, riputamas veidrate riiete varje pesunööri varjule-kusjuures tegelikult pole seal ei naist, riideid ega nööri. Müstiline sündmus on vaid esimene omataoliste ahelas...
Lugu on traditsiooniline, nagu juba mainitud ja kulgeb kindlate klieede kohaselt lõpuni. Hinnet ei taha sellepärast alla võtta, lugu meeldis mulle ja minu meelest pole selliseid tekste kunagi liiga palju. Tore gootilik ajaviide. Kes tahab, võib ise lugeda, loo maakeelne tõlge on uues "Algernoni" numbris. Vanade õudusjuttude avaldamine "Hiires" on saamas toredaks traditsiooniks ja loodetavasti seda ka jätkatakse.