Kuna nostalgiat ei tunne ega lapselikku komejanti ei armasta, siis hindan ka vastavalt. Tagantjärele meenutades ei eristu kogumiku 8 lugu üksteisest kuidagi. Kaalusin ka kolme, aga jäägu parem 2+
1.
5
4.2
2.
1
5.0
6.
1
5.0
7.
1
5.0
13.
4
3.5
14.
3
3.333
15.
1
2.0
21.
1
5.0
1.
1
3.0
2.
5
3.2
4.
3
3.0
9.
1
4.0
1.
2
3.5
2.
4
4.75
4.
1
4.0
5.
2
3.5
10.
1
5.0
11.
2
4.0
12.
2
4.5
13.
1
4.0
14.
3
5.0
15.
1
4.0
16.
1
5.0
17.
4
4.5
18.
15
4.333
20.
1
4.0
21.
5
4.4
22.
2
5.0
23.
5
4.4
24.
3
4.667
25.
17
4.529
26.
1
4.0
27.
1
3.0
28.
1
3.0
29.
3
3.667
30.
1
2.0
31.
6
3.833
32.
1
4.0
37.
5
4.0
38.
33
4.697
39.
1
3.0
40.
1
2.0
41.
9
4.556
44.
1
4.0
45.
1
3.0
48.
3
4.0
49.
1
2.0
51.
4
3.5
52.
13
4.462
53.
1
4.0
57.
7
4.571
58.
1
3.0
60.
3
3.667
61.
1
5.0
62.
2
4.0
63.
2
5.0
65.
1
4.0
66.
3
4.0
67.
2
3.5
68.
1
5.0
69.
1
5.0
70.
3
5.0
71.
1
3.0
72.
1
5.0
73.
1
4.0
74.
1
3.0
75.
5
3.6
76.
2
3.5
77.
1
3.0
78.
1
5.0
79.
1
5.0
80.
2
4.0
81.
1
3.0
82.
6
4.167
83.
2
5.0
86.
1
4.0
87.
3
3.333
88.
1
3.0
89.
1
3.0
90.
2
4.0
94.
1
4.0
98.
3
2.333
99.
1
3.0
111.
2
5.0
115.
1
3.0
120.
1
1.0
149.
1
5.0
150.
1
2.0
151.
1
5.0
196.
1
4.0
217.
2
1.5
1.
3
5.0
2.
1
4.0
4.
1
3.0
6.
1
3.0
9.
6
4.5
56.
6
3.667
(kogumik aastast 2016)
eesti keeles: Tartu «Fantaasia» 2016 (Orpheuse Raamatukogu, nr 23)
Mida siis nende kaheksa Gregori ja Arnoldi tsükli loo kohta kokkuvõtvalt öelda? Kõige tugevam osa on vast omapärased ideed ("Laxia võtme" ja "Sarkanlase" ideed kiskusid küll üsna tobedateks ning "Skagilossis" mingit nutikana mõjuvat ideed polnudki). Nalja osas... ilmselt on mul veidi teistsugune huumorimeel, aga kontrollimatult naerda lõkerdama need lood mind ei pannud. Ja ega suurt midagi muud polnudki.
Nii neelasingi kogumiku avaloo taaskord kiirelt ja asusin edasi lugema. Kuid üllatusena selgus, et ülejäänud lood on rohkem selline Ijon Tichy stiilis satiir ja grotesk, kui tõsiseltvõetav teaduslik fantastika. Mõned ajasid muigama, mõned tekitasid piinlikkust. Samas oli igas loos siiski mingi väikene iva ja mõnes teises lausa võimas idee ning kolmandas jälle terav pilge inimloomuse mitte just kõige paremate iseloomuomaduste kohta.
Nii et tervikuna täitsa tore tükk humoorikat seikluslikku lugemist ja üldse mitte paha.
Tõrvatilk: palun ärge enam Seio Saksalt tõlketeenust ostke ja toimetage ka mitmekesi - kui inimene tõlgib "free falli" vabalangemiseks, mitte kaaluta olekuks ning toimetaja seda ei märka, siis... mnjah.
Kirss tordil: Raul Sulbi järelsõna, kus üles loetletud kõik eesti keeles ilmunud Sheckley tekstid - kui nüüd oleks ka võimalus neid kusagilt netist lugeda, siis murraks isegi oma põhimõtteid ja loeks arvutiekraanilt, sest Sheckley, kui suur ühiskonnakriitik mulle ikkagi üdjoontes vägagi meeldib.