Tõeliselt hea jutt, lugesin seda kunagi mingist venekeelsest raamatukesest ja nüüd ka originaalis. Peategelane Edward ei suuda kohaneda oma kaasaegse ühiskonnaga ja seal harrastatavate mängudega(Metroos Trügimine, Masstantsimine, Kaheteistkäeline Bridz jm. pingete maandamisek välja mõeldud totrused). Ta pageb kaugele asustamata planeedile ja hakkab seal erakuna elama: kasvatab juurvilju, raiub ajaviiteks kaljudest kivikujusid. Pikkamööda tekib siiski igatsus teiste inimeste, eriti mõne naisterahva järele;) Ta hakkab juba lootust kaotama, kui ühel päeval maandub tema juures igivana laev, mis on Maalt teel olnud juba mitu inimpõlve. Sellega saabunud ei usu, et Edward on saabunud Maalt valguskiirust ületava laevaga kõigest mõne kuu jooksul ja peavad teda mõne kohaliku metsiku suguharu esindajaks ja üritavad talle kui metslasele "kohta kätte näidata". Lõpuks saab Edwardil tulnukate põikpäisusest villand ja ta kuulutab neile kõigi oma kujuteldavate suguharude nimel sõja..