Sheckley pilkab sageli inimeste ahnust ja kujutab õudseid tulevikuühiskondi. Novellis “Protection” (1956) sõnastab ta oma sellekohase mõtte väga täpselt:”Meil, Maa ussikestel, on üks ühine pahe: Me võtame kõik vastu, mis meile pakutakse, vajame seda või ei.” Selle mõtte võb sõnastada ka imperatiivina: “Vaata alati kingitud hobuse suhu!” Vaadeldavas pikemas jutustuses pakutakse maalasest peategelasele Tranai planeedi presidendi ametikohta ja keegi ei räägi, et ta võidakse ametlikult õhku lasta, kui ta tegevus rahvale ei meeldi. See lugu räägib New Jersey osariigis elanud maailmaparandajast, kes kuulnud korra imelisest Tranaist, kus ei ole kuritegevust, politseid, sõdu ega armeed, lähebki seda utoopiat otsima ning jõuabki sinna. Kuigi lugu on täis huumorit, on Sheckley alatoon tõsine – purunevad maailmaparandaja unelmad paremast ühiskonnast: kerjuseid ei ole, sest kerjamine on seadustatud (muudetud vanade inimeste ametiks); röövimisi ei ole, sest röövimine on viis vara õiglaseks ümberjagamiseks jne, jne. Nagu enamik Sheckley lugusid, mõjub ka see mitmel tasandil. Lugu võib lugeda vaba õhtupoolikut täitva seklusjutuna, aga võib võtta ka kui ajendit mõtisklusteks. Muidugi 5.
Lisatud 11.08.2007
Kui enne "Aphra" ilmumist hakkasin uut anglo-ameerika antoloogiat kokku panema, leidsin, et see võiks koosneda vanemate meistrite (Sheckley, Ellison, Wolfe, Resnick, Card) ja nooremate või eesti lugejatele vähemtuntumate kirjanike juttudest mahus 2:1 (Lootes, et tuntumad kirjanikud meelitavad ehk ostma!) Resnick jäi ruumi- ja ajapuudusel välja, ma ei hakanud isegi kontakti otsima.
Seitsmekümnendal või aasta hiljem oli Sheckley jutukogu esimene adapteerimata raamat, mille ma inglise keeles läbi lugesin. Parima mulje jättis (nagu ka mu toakaaslasele Heiki Raudlale, praegu Eesti karikaturistide esikümnesse kuuluvale mehele) just "Pilet Tranaile". Vaimukas jutt, milles groteski kaudu võimenduvad meie ühiskonna ja mõttemaailma puudused.
Hiljem olen mitmes keeles vast 700-800 lk Sheckley jutte lugenud, antoloogiasse valitud kaks lugu on mulle kõige rohkem meeldinud.
Lisatud 11.08.2007
Kui enne "Aphra" ilmumist hakkasin uut anglo-ameerika antoloogiat kokku panema, leidsin, et see võiks koosneda vanemate meistrite (Sheckley, Ellison, Wolfe, Resnick, Card) ja nooremate või eesti lugejatele vähemtuntumate kirjanike juttudest mahus 2:1 (Lootes, et tuntumad kirjanikud meelitavad ehk ostma!) Resnick jäi ruumi- ja ajapuudusel välja, ma ei hakanud isegi kontakti otsima.
Seitsmekümnendal või aasta hiljem oli Sheckley jutukogu esimene adapteerimata raamat, mille ma inglise keeles läbi lugesin. Parima mulje jättis (nagu ka mu toakaaslasele Heiki Raudlale, praegu Eesti karikaturistide esikümnesse kuuluvale mehele) just "Pilet Tranaile". Vaimukas jutt, milles groteski kaudu võimenduvad meie ühiskonna ja mõttemaailma puudused.
Hiljem olen mitmes keeles vast 700-800 lk Sheckley jutte lugenud, antoloogiasse valitud kaks lugu on mulle kõige rohkem meeldinud.