Viimane pauk jäta löömata, õpetab eesti vanasõna. Paraku pole kõik sellest kuulnud... Hea lugu.
(jutt aastast 1953)
Mul on selle jutuga veel ka sihuke suhe, et see oli üldse neljas ning esimene vene keeles loetud Sheckley lugu. Kolm esimest lugesin eesti keeles. «Tont nr. 5», «Päästepaadi mäss» ja «Preemia riski eest» ning siis tuli see «Viimane relv». Nende nelja loo põhjal leidsin, et Robert Sheckley jutud on lugemist väärt ning tuleb öelda, et pettumusi on üsna vähe olnud.