Anne Leinonen

Eks sarnaseid düstoopiaid ole kirjutatud küll ja küll, Bradbury "Fahrenheit" ja teatud määral ka Huxley "Hea uus ilm" meenuvad Leinoneni juttu lugedes esimestena. Loo juures on positiivne see, et tegevusmaailma tegelikku olemust avatakse lapsest peategelase silme läbi järk-järgult ja ka loo lõpp pole just ettearvatav. Ei saa öelda, et lugu oleks minus määratut vaimustust tekitanud, ent "4" madalamat hinnet ma sellele panna samuti ei kavatse.

Kuival oleva raamatufetishisti kannatustest on minu jaoks ammendavalt kirjutanud Colette Vivier oma "Väikeses teatris". Pabertrükiste suhtes vaenulikest võimudest vanameister Bradbury. Kumbki üle 40 aasta tagasi. Kindlasti on lugupeetud kaasarvustajatel oma isiklikud lemmikud kummagi mõtte arendamises, aga ma ei usu, et ühegi lugeja jaoks poleks tegu ammuilma läbitöötatud teemadega. Mis eesmärki teenib juhuflirt Dickensiga, jääb üleüldse arusaamatuks.

Milles siis seisneb autori enda väärtuslik panus, mis peaks õigustama katset hiiglaste õlule ronida? Mõttes, et kellegi geneetilise koodi aluspaaride järjestuse võiks peita luulekogusse. Paraku väärib see idiotismi eriauhinda.

Kirjandust imiteeriv hale väljaheide.