(jutt aastast 2003)
eesti keeles: «Valged lõngad»
antoloogia «Aphra» 2005
Mulle käesolev tykk meeldis kuni viimaste lehekülgedeni... Siis aga tuli kuskil tõrge, nagu oleks keegi jutulõnga sisse sõlme sidunud. Ma sain aru, et tegelikult põhjustas Helena "pendeldamist" (või koguni "pendeldamist" üleüldse?) üks kindel kass ning tolle järeltulijad vastupidiselt laboritöötajate arvamisele, et kass on justkui mingi kõrvalnähtus... Ja et selle kassi kallal oli ka keegi kunagi kõvasti sorkinud. Noh, minu jaoks polnud too loomamüstika suurem asi. "Pendeldajate" probleemi lahenduse jaoks on see kassijant sisuliselt deus ex machina. Ning mõte, et kassid võtavad meie kurjas maailmas ringi liikudes oma kassilike eesmärkide täitmiseks vahete vahel mõne inimese üle niimoodi kontrolli, on lihtsalt jabur.
Vahetult peale lugemist tahtsin loole "kahe" panna. Aga peale väikest süübimist ning tausta selgitavate populaarteaduslike filmide vaatamist kergitasin hinde "kolmeni".
Variatsioone teemadel:
• Iidne filosoofiline paradoks objektiivse ja subjektiivse maailma olemasolust – juhul kui kõik on meie (minu) subjektiivse taju küsimus, siis millal sureb kass (illustreeriv näide oli lahti kirjutatud).
o Seekord on asja vaadatud teisest küljest – mis tunne on (võib olla) olla selles kastis – suremise asemel on asukoht ruumis. Mis seondub kvantide käitumisega.
o Näide kassi suremisest (mis originaalarutlises täiesti kassina olemas) on seotud kassi kui müütilise ja salapärase loomaga.
Loomapidajate subjektiivne arvamus – kui elada koos koera või kassiga, siis koer tunnistab, et inimene peab koera, aga kassid arvavad, et nemad peavad inimest. Koer tunnistab ennast objektiks, kass mitte – tema on alati subjekt.
Elementaarosakeste (kvant) uurimustes on selgunud, et mõnikord on nende asukohta ruumis võimatu prognoosida – ka parimate mõõteriistade olemasolul – see on tõstetud inimeste tasandile.
• Millegi (teaduslik) mõõtmine muudab mõõdetavat. Vaatluse (või eksperimendi) tulemused ei saagi anda objektiivset pilti vaadeldavast, sest vaatlus muudab vaadldavat. See on samamoodi nii sotsiaalteadustes kui ka elementaarosakeste füüsikas.
o See põhimõte on viidud äärmusesse, kus vaadeldavat muudab ka tavainimese tähelepanu (tähelepanu lihtsalt märkamise tasandil, mitte uudishimu) tänaval.
• Eelnevalt oli juttu subjekti-objekti suhtest, filosoofiliselt, loomapidaja tavateadvuses ja asjade teaduslikus uurimises.
o Kahe naise teadvused sulavad viimastes (monoloogilistes teadvuse vooludes) kokku.
Kokkusulamine toimub alatise subjekti, kassi, teadvuse kaudu (sellekohased laused jutus on toodud kursiivis).
• Ja veel üks kaunis detail: loom kui emotsioonide, mälu ja tahtega olevus, kes siiski ei ole totaalselt inimlikustatud
o Arusaam sellisest loomast ei ole just sage (ulme)kirjanduses
o Me ei tea, mismoodi nad mõtlevad, aga nad mõtlevad!
Täitsa ilus etüüd.