Eks see valik olegi suuresti koostaja isiklik maitse ja kahtlen kas peale koostaja leiduks veel mõni inimene kellele meeldiksid kõik lood. Samas täiesti loetamatuid ämbreid vähemalt mina siit ei leidnud, nõrgemad lood panid lihtsalt õlgu kehitama. Enim muljetavaldavad olid Sergei Sinjakini "Munk maailma äärel", Leonid Kaganovi "Enne koitu" ja "Hamsik" ning Andrei Lazartšuki "Nõid". Viimane võlus küll rohkem hüpnootilise stiili ja eriskummalise maailmaga, kui sisuga. Teistest lugudest ei paistnud ükski silma erilise äpardumisena, paraku aga ka minu maitse järgi just õnnestumisteks neid ka nimetada ei saa. Sellised keskmised ühesõnaga. Raamatu lõppu valitud vähese ulmesisuga följetonide valiku põhimõttest ei saanud ma üldse aru, aga see on minu probleem
Hinne kogumikule tuleb ikkagi "viis". Sellepärast, et kogumik iseenesest jättis ikka väga hea mulje ja nagu ennem öeldud, vene keelt mittevaldavale lugejale on see ainuke võimalus teada saada, mis toimub ulmes meist ida pool. Tipplood, mis kogumikus leidusid olid lisaboonuseks.
Üheks lisaboonuseks võib vist ka lugeda paaris viimases Skarabeuse raamatus leidunud kohutavate kritselduste puudumist, mida väljaandja millegipärast humoristlikeks illustratsioonideks pidas.
Hea kogumik, see muidugi ei ole Skarabeuse puhul eriline üllatus. Mina igatahes juba hakkan järgmise aasta raamatut ootama.