Kasutajainfo

J. Sheridan Le Fanu

28.08.1814 – 07.02.1873

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· J. Sheridan Le Fanu ·

Carmilla

(lühiromaan aastast 1871)

ajakirjapublikatsioon: «The Dark Blue» 1871; detsember - 1872; märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Carmilla»
antoloogia «Sünged varjud 2: Saatana teener» 2004

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
6
1
2
0
0
Keskmine hinne
4.444
Arvustused (9)

Carmilla kuulub Varney ja Dracula kõrval klassikalisse vampiiriseltskonda. Sajandivanune lugu ei ole aja jooksul oma loetavust kaotanud ning see pole mitte ainus joon, mis lugu Stokeri Draculajuttudega yhendab. Kogu stiil on suhteliselt sarnane. Ehe gothic lugu igati oma öiste tõldade, kurjakuulutavate lossivaremete ning öösiti ringihulkuvate valges öösärgis pealtnäha nii syytute kaunitaridega. Ja Carmilla ise on väga isikupärane olevus - yldse mitte puhtavereline paha, nagu need sageli olema kipuvad, vaid ootamatult inimlik. Seetõttu ei oskagi õieti seisukohta võtta, kummad need õieti need "pahalased" on, kas vampiirid või "tõrvikutega talupojad". Carmilla on lausa kahtlaselt positiivne vampiiritegelane - paratamatult tekib seos Rice lugudega. Võibolla on see muidugi liialt otsitud ning seost ei olegi, kuid - enivei - kui segada natuke Stokeri Draculat ja tibake Rice Kroonikaid, siis saaks midagi Carmilla-sarnast kätte kyll. Pika jahumise lõpetuseks ytleks selgesõnalisemalt yle, et jah, igati hea lugu on.
Teksti loeti inglise keeles

Tegu on vampiirikirjanduse krestomaatilise tekstiga. Bram Stoker on tunnistanud, et "Carmilla" oli "Dracula" kirjutamisel oluline mõjutaja.

Hoolimata jutustuse valmimise ajast, on ta ajale hästi vastu pidanud, kui mitte paremaks laagerdunud. Oli suur nauding üle hulga aja jälle midagi gooti stiilis lugeda. See on miljöö, kus tegevus toimub vanas kindlus-lossis, kus lähim arvestatav naaber asub 10 miili kaugusel, kus tütarlastel on vähemalt kaks guvernanti, kus kogu teose jooksul ei nimetata ühtegi teenijat nimepidi (sest nad kuuluvad teise kasti), kus ei kasutata ühtegi obstsöönset sõna ja kus ei seksita, kus domineerib ajastule omane kammitsetud viisakus ja feodaalajast sissekasvanud silmaringi piiratus. Põhiline on siiski Le Fanu keelekasutus: pole võimalik edasi anda miljööd, kui lause poleks niivõrd tundlikult arhailine ja rikas. isegi kui "Carmilla" sisu oleks jama, oleks teda mõnus lugeda. Kuid epiteetide valik ja stiilne, väljapeetud süntaks teevad temast tõelise kompveki.

"Carmilla" võiks olla heaks näiteks sellest, et vampiiritemaatika ei pruugi olla kuidagi kerglane või labane. Julgen soovitada.

Teksti loeti inglise keeles

Lühiromaani maht on ühe korraliku vampiirika jaoks täpselt paras. Nii jääb vampiir parajasti salapäraseks ja pole ka liigset vahtu ega tegevustikku, mis tähelepanu pealiinilt kõrvale viib. Siiski saabus lõpp siin nagu liiga järsku... Või on küsimus stiililises ühtluses. Esimeses pooles lummas kõige rohkem Laura jutustuse keel ja laad. Teises pooles asendab selle õnnetu kindrali lugu, ning järgneb järsk ja kiire finaal.

Kaasaegne lugeja on “Carmilla” minajutustajast pidevalt paari sammukese võrra ees. Samas, see ei häiri. Juba Hitchcock leidis, et õudne pole mitte see, mis tuleb äkki, vaid see, mida sa ootad ja kahtlustad. Tegelikult ongi le Fanu seda skeemi kenasti järginud, ka omaaegne lugeja pidi Laura jutustusest sammukese ees olema. Ja et see samm tänapäevaks pikemaks on muutunud, et sega teksti nautimist karvavõrdki. Mis kõige hämmastavam, põnev oli. “Viis” on üsna kindel.

Teksti loeti eesti keeles

Kirjanduslikult tasemelt kindlasti väga hea. Tõlge on ka täitsa tasemel. Aga tänapäeva õudukatelugejale mingit emotsionaalset elamust küll ei paku. Huvipakkuv ainult zhanri ajaloo seisukohast, et vaata kus isegi siis osati kirjutada.
Teksti loeti eesti keeles

Teistsugune. Kuid mida muud ta saakski siis olla? Rohkem kui sajand tagasi kirjutatud ju. Huvitav oli lugeda sellist lugu. Ise olen lugenud Strokeri Draculast ainult kahjuks esimest osa, kuna teist raamatukogus lihtsalt polnud. Terve romaani oli selline kummitav tunne, et "Ahaa! Täpselt nagu seal...".

Klassika.

Teksti loeti eesti keeles

Mina olen just selline inimene, kes ei pea gooti stiilist erilist lugu. Aga "Carmilla" meeldis mulle. Tegelased olid isikupärased, sündmused kulgesid just parajas tempos ja autor oskas pinget üles kruvida. Ainult lõpp oli liiga lihtne ja järsk. Ootasin märksa põnevamat vastaseisu. Aga see on ainult väike miinus ja ei riku jutu üldist olemust, mis on väga kea. Tõepoolest klassika. Kindel viis!
Teksti loeti eesti keeles

Ausalt, ei pakkunud pinget. Kõik oli nii ette ennustatav ja ebaõudne. Ma saan aru, et kirjanik pole süüdi, et omal ajal kirjutas unikaalse loo, mille arvukad jäljendajad on väga mitteunikaalseks muutnud. Aga ka mina pole süüdi, et ma just aastal 2010 selle teose kätte võtsin ja sellest tummist tera ei leidnud.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: