Kasutajainfo

Paolo Bacigalupi

6.08.1972-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Paolo Bacigalupi ·

The Windup Girl

(romaan aastast 2009)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (3)

Thai kuningriik, aeg -- täpsemalt määratlemata tulevik ilmselt siiski selle sajandi teisel poolel. Maailmast on üle käinud tuhat taudi ja suuremat osa sellest valitsevad toiduainete korporatsioonid. Kummatigi on Thai säilitanud oma iseseisvuse, sest suudavad ise geene häkkida. Romaanis tegutsevad kollase kaardi mehed (Yellow Card Man -- lugu aastast 2006; Hiina põgenikud) ja kalorite mehed (The Calorie Man, 2005, ehk siis nendesamade suurkorporatsioonde esindajad); tahan ma sellega juhtida tähelepanu, et autor on maailma juba varem valmis mõelnud. Suurkorporatsioonid muide müüvad vilja, mis kasvama ei lähe (et keegi ei saaks nende monopoli murda). Windup Girl, ehk siis üleskeeratud või täpsemalt täiustatud tüdruk on jaapani päritolu sekretär-konkubiin, milliseid seal tänu rahvastiku vananemisele palju kasutatakse, Thais aga on need keelatud ja vihatud. Keegi jaapanlane jättis ühe kunagi maha ja see elab nüüd üsna närust elu bordellis, kus teda kui erilist friiki väga halvasti koheldakse. Peamine konflikt on `valgete särkide` (White Shirts), ehk keskkonnatöötajate ja Trade, ehk kaubandusministeeriumi vahel. Siis on valge mees, kes juhib tehast ja ajab oma hämaraid asju, ja tehase praktiline juht on kollase kaardi hiinlane, kes teda kogu aeg petta üritab. Konflikt muudkui kogub ja kogub ja lõpuks muidugi läheb suuremaks andmiseks kah.
Mis mulle raamatu juures väga meeldis ja mis selle hinde ära teenib (sest mõnest küljest ei meeldinud raamat mulle üldse), on lihtsate lahenduste ja heade-pahade puudumine -- mitte üht tegelast ei saa rangelt ühele või teisele poole liigitada ja ka lahendus on ebatraditsiooniline. Raamatu suur miinus on a) teatud venimine, kui jõujooned on juba paigas ja tegevus peaks käima minema, nii et raamatu keskel tekib isegi korraks hirm, et ega nad ometi jäägi seal tundlema ja üksteisele pisikesi sigadusi sepitsema, ja b) lõpplahenduse loogika teatud sobimatus terve mõistusega (ma ei tahaks sellest siinkohal täpsemalt kirjutada, sest see oleks spoiler; ma saan aru, mida autor öelda tahtis ja ma kiidan teda selle eest, et lahendus on ebakonventsionaalne, samas aga jään ma enne sulge öeldud tõdemuse juurde).

Nii et kokkuvõtteks igal juhul tugev ja huvitav raamat, mida julgen soovitada lugeda.

Teksti loeti inglise keeles

Spetsiaalselt wikipediast vaatasin järgi, selle raamatu zhanri nimeks on "biopunk". Võrreldes seda terminiga "steampunk", saab enamvähem täpse ettekujutuse, mis seal raamatus toimub.
Veel mis peast läbi käis seda lugedes: Oleks "Kas androidid näevad...." tänapäeval kirjutatud, oleks stiil enamvähem täpselt sama olnud. Erinevus oli vaid selles, et üksikandroidi probleem oli siin raamatus teisejärguline, rohkem keskenduti globaalsetele probleemidele.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019
jaanuar 2019

Autorite sildid: