Tegemist on sellise “hoiatuslooga”. Tegevus toimub suure Mississippi peal kauges tulevikus. Maailmakord, nagu meie seda tunneme, on hävinenud. Maailma hoiavad oma käpa all suurkompaniid. Kuna maavarad on otsas, on välja kujunenud iselaadne süsteem, kus toidust saadavad kalorid muudetakse geneetiliselt aretatud elukate kaasabil dzhaulideks, mis salvestatakse. Küllalt palju on ka vihjeid erinevatele vedrudele, mis näiteks jõelaevu edasi liigutavad. Põhiuba seisneb selles, et kompaniid on välja arendanud viljatud taimed, mis omakorda tähendab, et neil on täielik monopol toidu osas. Enne igat külviperioodi liiguvad kompanii ametlikud seemned volitatud edasimüüjate kätte ja kogu asjal hoiavad silma peal erinevad kompaniide turvamehed. Kalorid on reglementeeritud, litsenseeritud ja talongikaupa jaotatud. Kui keegi näiteks mööda jõge sõidab, võidakse huvi tundma hakata, kust ta vajaliku hulga dzhaule sai, mis omakorda eeldab teatava hulga kalorite eelnevat olemasolu.
Vaat sellises geneetiliselt muundatud, vaeses, üksluises ja igavas maailmas plaanitsevad kaks Ameerikasse eelnevalt toimunud ulatuslike epideemiate, näljahädade ja üleujutuste eest pagenud hindut jõe ülemjooksult ära tuua geneetiku, kes on suutnud luua seemned, mis ristudes viljatute taimedega annavad viljastumisvõimelisi järglasi.
Rämeda “öko” ja “rohelise” järelmaitsega lugu, mina aga taolistest eriti lugu ei pea