Saksa röövrüütliromaanide anonüümne jäljendus, mille süzhee väidetavalt kordab A. Bestu˛ev-Marlinski "Raudlossi". Niisiis ebaoriginaalne sopakas, mille ainuke hea külg on see, et ei kujutata ühtesid tegelasi kaabakate ja teisi õilsatena - kõik on suhteliselt ühtlaselt määrdunud moraalse palgega. Eesti gootika :)
Loos esinevad kummitused, ettekuulutused, otse kuradiks peetud üleloomuliku jõuga ratsahobune ning oma lese ja tapja laulatusele ilmuv värvikas ning tegus kodukäija, nii et zhanrimääratluses ei tohiks kahtlust olla.
Hoolimata eeltoodud kriitikast oleks nimetatud teos pidanud minu meelest kindlasti kuuluma kogumiku "Õudne Eesti" valikusse.
Seda esiteks seetõttu, et kirjandusajaloooliselt autentsel materjalil peaks kõigest hoolimata antud juhul olema eesõigus kaasaegsete autorite poolt produtseeritud kõntsa ees, mis on "Õudses Eestis" liiga tugevalt esindatud (igatahes on "Hugo ja Tekla" kõvem kui Jaan Otsa ponnistus, mis vist kah kirjandusloolistel põhjustel kogumikus on).
Teiseks seetõttu, et selles laadis maakeelseid sopakaid meil 19. sajandist siiski palju võtta ei ole ning eesti zhanriulme kiduras ajaloos torkab kõnealune tükk silma.
Kolmandaks tasunuks uurida kõnealuse teose seost Eduard Vildega - raamatukesel puudub küll autori nimi, kuid Eduard Vilde muuseumi leheküljel figureerib see Vilde bibliograafias kuni aastani 1900. Iseenesest on minu meelest Vilde autorsus tõenäoline, kuid oleks loogiline arvata, et teose kirjutas ta oluliselt varem, kui see 1893. aastal ilmus. Siin võib ka peituda anonüümse avaldamise põhjus.